Challenge ja elu

Share this
Igasugune motivatsioon pokkeris kõrgemale liikuda on kadunud.
Ikka ja jälle tuleb viimasel ajal tõdeda, et kui inimesel saavad sinu vastu argumendid otsa, siis suunatakse asi emotsioonide peale üle ja proovitakse sinu tervet mõistust ja vaimset tervist kahtluse alla seada.
Sain tingimisi karistuse 2,5 a   taimekasvatuse eest (kanep) ja nüüd ootab mind ees trahvi maksmine, seisud on sitad ja kui trahvi õigel ajal ei maksa, siis rakendatakse reaalne vangistus. Eks selle trahvi raha saab kuidagi makstud, kas omast taskust, kui tööd leian, või teiste abiga, võtan kasvõi laenu kui vaja, et vabadusse jääda.
Olen üsnagi kaotanud lootuse, et kanep legaliseeritaks. Taim, mis minu ellu tõi rõõmu ja rahulolu- aitas mul magama jääda kui und polnud, tõi mind masendusest välja kui ajad olid rasked jne.
Mulle ei meeldi Eesti Vabariigi seadus, mis keelab kanepikasvatamise ja tarbimise- mina ei ole sellega rahul ja leian, et see on inimese suhtes ebaõiglane ja piirab vabadusi, mis peaksid olema iseenesest mõistetavad.
Pidage mind narkomaaniks, potheadiks või kelleks iganes- mind ei koti enam. Minu vaba tahe ja vaim on rusutud, sest mul keelatakse olla mina ise, nii nagu mina tahan.
Kurb on vaadata, kuidas pensionieale lähenevad ametnikud mõtlevad, et kanepi tarbimise ja kasvatamise eest karistamine teeb maailma kuidagi paremaks kohaks. Ei tee paremaks, mina olen veendunud, et see ei tee olukorra halvemaks mitte ainult mulle isiklikult, vaid ka tervele riigile, kus sellist seadust rakendatakse.
Ei väsi kordamast, et kanep on üks väga väärtuslik ja kasulik taim, mis siin maamuna peal on- miks peab seda vägivaldselt keelama? On neid, kes on minuga nõus ja on neid kes pole. Niikaua kui inimene arvab, et vabaduse kaotusega ja püssi ähvardusel tehakse elu riigis paremaks, niikaua läheb aina halvemaks ja halvemaks, kuni ühel päeval, kui turg on üle ujutatud sünteetilistest uimastitest, mis hävitavad inimese sellel hetkel kui ta seda esimest korda puudutab.Siis vbl. taibatakse, et vist võiks looduse poole tagasi pöörduda ja et inimest ei saagi hoida vaakumis, eraldada inimest sellest, mille juurde ta kuulub ja mille osa ta on.
Veel üks asi, mis mind hämmastab on see, kui paljud tegelikult kanepit tarbivad või kasvatavad, kuid samas karistatakse selle eest niivõrd karmilt ja ei kuulata, mida inimesed tahavad- justkui kasutataks vägivalda nende suhtes... oh wait... Kerge potjomkini küla ikka.
Selline nägemus siis olukorrast praegu ja sellest, mis tulevikus tulla võib või tulemata võiks olla.